Vernier-nihik on suhteliselt täpne mõõtevahend, millega saab otse mõõta tooriku sisediameetrit, välisdiameetrit, laiust, pikkust, sügavust ja aukude vahekaugust. Kuna vernier-nihik on suhteliselt täpne mõõtevahend, on seda laialdaselt kasutatud tööstuslikus pikkuse mõõtmises.
Vernier-nihiku tööpõhimõte
Mõõtmisseadmetega nihiku kasutusmeetodi õigsus mõjutab otseselt täpsust. Kasutamise ajal tuleb järgida järgmisi nõudeid:
1. Enne kasutamist tuleb mõõdikuga nihik puhtaks pühkida ja seejärel joonlaua raam lahti tõmmata. Joonlaua korpuse libisemine peab olema painduv ja stabiilne ning see ei tohi olla pingul, lahti ega kinni kiilunud. Kinnitage joonlaua raam kinnituskruvidega, et näit ei muutuks.
2. Kontrollige nullpunkti. Lükake õrnalt joonlaua raami, et kahe mõõteküünise mõõtepinnad sulguksid. Kontrollige kahe mõõtepinna kontakti. Valgusleket ei tohi olla. Ketta osuti osutab „0“ peale. Samal ajal kontrollige, kas joonlaua korpus ja joonlaua raam on nullpunkti joonega joondatud.
3. Mõõtmise ajal lükake ja tõmmake joonlaua raami aeglaselt käega, et mõõteküünis kergelt mõõdetava detaili pinnaga kokku puutuks, seejärel raputage nihikut õrnalt mõõteseadmega, et see hästi kokku puutuks. Kuna nihiku kasutamisel koos mõõturiga jõu mõõtmise mehhanismi ei ole, peaks operaator seda käetunde järgi tundma. Liiga suure jõu rakendamine ei ole lubatud, et vältida mõõtmise täpsuse mõjutamist.
4. Üldmõõtmete mõõtmisel avage kõigepealt nihikuga liikuv mõõteküünis mõõteseadmega nii, et toorik saaks vabalt kahe mõõteküünise vahele asetada, seejärel suruge fikseeritud mõõteküünis vastu tööpinda ja liigutage joonlaua raami käsitsi, et liikuv mõõteküünis oleks tihedalt tooriku pinna vastu kinni. Märkus: (1) tooriku kaks otsapinda ja mõõteküünis ei tohi mõõtmise ajal kalduda. (2) Mõõtmise ajal ei tohi mõõteküüniste vaheline kaugus olla väiksem kui tooriku suurus, et mõõteküünised detailide külge kinnituksid.
5. Sisemise läbimõõdu mõõtmisel tuleb kahe lõikeserva mõõteküünised teineteisest eraldada ja nende vaheline kaugus peab olema väiksem kui mõõdetud mõõt. Pärast mõõteküüniste asetamist mõõdetud auku tuleb joonlaua raami mõõteküüniseid liigutada nii, et need oleksid töödeldava detaili sisepinnaga tihedalt kontaktis, st nihikult saaks näitu lugeda. Märkus: nihiku mõõteküüniseid tuleb mõõta töödeldava detaili mõlema otsa aukude läbimõõdu asukohtades ja need ei tohi olla allapoole kaldu.
6. Mõõtepindadel, millel on kaliibrid ja mõõtepead, on erineva kujuga mõõtepind. Mõõtmise ajal tuleb see valida vastavalt mõõdetavate osade kujule. Pikkuse ja kogumõõtme mõõtmiseks tuleb valida väline mõõtekäpp; sisediameetri mõõtmiseks tuleb valida sisemine mõõtekäpp; sügavuse mõõtmiseks tuleb valida sügavusjoonlaud.
7. Lugemisel tuleks mõõturiga nihikut hoida horisontaalselt nii, et vaateväli oleks suunatud skaalajoone pinna poole, ja seejärel tuleks lugemismeetodi järgi hoolikalt kindlaks määrata näidatud asukoht, et hõlbustada lugemist, et vältida valest vaateväljast tingitud lugemisvigu.
Vernier-nihiku hooldus
Vernier' skaala kasutamisel tuleks lisaks mõõtevahendite üldisele hooldusele jälgida ka järgmisi punkte.
1. Nihiku kahte mõõteküünt ei tohi kasutada kruvikeerajatena ega mõõteküüniste otsi märgistusvahenditena, mõõteriistadena jne.
2. Testitava detaili edasi-tagasi lükkamiseks ja tõmbamiseks ei ole lubatud kasutada nihikuid.
3. Pidurisadula raami ja mikroseadme liigutamisel ärge unustage kinnituskruvisid lahti keerata; aga ärge keerake neid ka liiga palju lahti, et vältida kruvide mahakukkumist ja kaotamist.
4. Pärast mõõtmist tuleks pidurisadul asetada tasasele pinnale, eriti suurte pidurisadulate puhul, vastasel juhul pidurisadula korpus paindub ja deformeerub.
5. Kui sügavusmõõdikuga nihik on otsa saanud, tuleks mõõteküünis sulgeda, vastasel juhul on väljastpoolt nähtav õhem sügavusmõõdik kergesti deformeeruv või isegi purunev.
6. Pärast piduriklotsi kasutamist tuleks see puhtaks pühkida, õlitada ja asetada piduriklotsi karpi, jälgides, et see ei roostetaks ega määrduks.
Postituse aeg: 21. juuli 2023